Koostööprojekti 83401900051 tulemusaruanne
Koostööprojekti nimetus: Emajõe ja Võrtsjärve koostöövõrgustik
Koostööpartnerid: MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Tartumaa Arendusselts, MTÜ Võrtsjärve Ühendus, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond
Koostööprojekti sihtrühm: Emajõe ja Võrtsjärve-äärsed kogukonnad, ettevõtjad, kohalikud omavalitsused; projekti kaasatud LEADER tegevusgrupid, piirkonna külastajad
Koostööprojekti periood:
- Projektitaotluse ettevalmistus: oktoober-detsember 2020
- Õppereisi ettevalmistamine: september – oktoober 2023
- Õppereis 16.-20.10. 2023
Koostööprojekti eesmärk:.
-Toetada Emajõe-Võrtsjärve koostöövõrgustiku arengut läbi kolme sektori koostöö.
-Tõsta piirkonna turismiteenuste kvaliteeti.
-Tõsta võrgustiku liikmete teadlikkust jätkusuutlikust turismist ja keskkonnahoidlikust jõe kasutamisest.
-Olla võrgustiku ja sihtkohana pildil nii oluliste partnerite kui ka poliitikakujundajate jaoks.
-Läbi esimeste ühiste turundusmaterjalide tõsta piirkonna tuntust turismisihtkohana.
Koostööprojekti tegevused: õppereis Poola Masuuria piirkonda
Masuuria järvede ala on maastikurajoon Poola kirdeosas. Piirkonnas paikneb üle 2000 järve, mille kogupindala on ligikaudu 1450 km2. Järvede ala paljud järved on omavahel ühendatud jõgede ja kanalite kaudu, moodustades niiviisi 50,4 km pikkuse siseveeteede võrgustiku. Tegu on atraktiivse turismipiirkonnaga, mis on populaarne purjetajate, paadimatkajate, lohesurfajate, sukeldujate, kalastajate, jalgrattamatkajate kui ka lihtsalt looduse ilu nautijate hulgas. Piirkonnas on ka rohkelt erineva köögiga toitlustuskohti.
Õppereisi programm
1.päev, 16. oktoober
Esmaspäeval hommikul kell 8 alustati sõitu Poola. Terve päev möödus reisides ja Poola jõuti alles õhtul. Esimene öö veedeti Poola suurima järve Śniardwy äärses majutusasutuses Panorama Lake Resort. Śniardwy järve äärne piirkond on suviti siseturistide seas äärmiselt populaarne suvituspaik. Samuti meelitab järvistu külastajaid ja purjetajaid Poola ka naaberriikidest.
2.päev, 17. oktoober
Esimesel täispikal reisipäeval alustati sõitu Mazurskie’sse, kus kohtuti piirkonna kohaliku tegevusgrupiga Orzysz LAG Mazurskie Sea. Mazurskie Sea tegevusgrupp asutati aastal 2008 ja selle moodustasid 8 omavalitsust ning 2 maakonda. Tegevuspiirkonnas elab 82 000 inimest ja piirkond on 2006 km2 suur. Tegevusgrupi missiooniks on elukvaliteedi parendamine maapiirkondades, majutuse mitmekesistamine ja Masuuria piirkonna traditsioonide hoidmine. Samuti on väga oluline kultuuripärandi säilitamine, sest piirkond sai Poola alaks alles peale Teist maailmasõda. Tegevusgrupi piirkonda jääb 60 000 ha järvistut ja 5 suurt kalakasvandust. Mazurskie Sea rakendab nii Põllumajandusfondi kui ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi. Strateegiast tulenevalt on tegevusgrupil kolm põhieesmärki: töökohtade loomine; loodusressursside säilitamine; piirkonna mitmekesistamine ja atraktiivsuse tõstmine (suunatud kohalikele ja turistidele). Perioodi 2014-2020 jooksul rakendati Põllumajandusfondi 2,9 milj. euro eest ja kalandusfondi 2,1 milj. euro eest. Kokku rahastati ca 200 projekti. Lisaks pakub tegevusgrupp ka erinevaid workshoppe ja turismiteenuseid. Peale tutvustust külastati tegevusgrupi poolt rahastatud investeeringuid – telkimisalad, paadislip, Masurian inn ja sepikoda. Lisaks oli reisiseltskonnal võimalus võtta osa ühest tegevusgrupi workshopist – üheskoos meisterdati keraamilised kala kujulised magnetid. Päeva lõpus alustati sõitu Olsztyni poole, kus veedeti ka ülejäänud kolm ööd.
3.päev, 18. oktoober
Teist täispikka reisipäeva alustati sõiduga Łajsy Gietrzwałd piirkonda, mis on eelkõige tuntud oma pühamute poolest. Gietrzwałdi küla on populaarne palverändurite sihtkoht, kuna külas asub ka Poola kõige tuntum Neitsi Maarja pühamu. Piirkonnas kohtuti kohaliku tegevusgrupi LAG South Warmia esindajatega. Tegu on ühe regiooniga Põhja-Poola 16 regioonist. Tegevusgrupi investeeringud on suunatud neljale valdkonnale: vee-ja järvistutega seotud investeeringud (laevaehitus); põllumajandus ja kvaliteetne kohalik toit (piima-ja lihatööstus); puit (metsa majandamine ja ressursid, vabrikud; tervislik ja õnnelik elu (kuurortide rajamine). Põhja-Poola regioonis tegutseb kokku 11 tegevusgruppi, Leader toetus kokku on 40,7 milj. eurot. Regiooni 11-st tegevusgrupist 2 rakendavad lisaks Põllumajandusfondile ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi. Regiooni väikseima elanike arvuga tegevusgrupi alla kuulub 25 000 inimest ja suurima elanike arvuga tegevusgrupi alla vastavalt 110 000 elanikku. Järgmisel perioodil regioon enam Kalandusfondi rakendamisega edasi ei lähe. Kõige rohkem on Leader rahastusega toetatud start-upe, ettevõtteid ja avalikuks kasutamiseks mõeldud taristuga seotud investeeringuid. Rahvusvahelist koostööd tehakse Hispaania ja Itaalia partneritega. Reisipäeva lõpetas õhtusöök Olsztyni restoranis Cudne Manowce. Tegu on Poola traditsioonilise söögikohaga, kus au sees on esivanemate retseptid ja kohalik toit. Restoran on saanud toetust Leader meetmest ja eesmärgiks on väärtustada kohalikku toorainet – kogu restoranis kasutatav tooraine pärineb maksimaalselt 50-60 km kauguselt.
4. päev, 19. oktoober
Kolmandal reisipäeval külastati Pottery Village’t, mis on Arukate külade programmi kuuluv küla. Kohapeal kohtuti tegevusrühma LGD Brama Mazurska Krainy esindajatega, kes spetsialiseeruvad temaatiliste külade arengule. Tegevusgrupp alustas Leader programmiga 2006. aastal ja tegu on Warmia-Masuuria piirkonna suurima kohaliku tegevusgrupiga. Koostööd tehakse 15 külaga, kes on osa Arukate külade kontseptsioonist. Arukate külade programm aitab piirkonnas lahendada kahte probleemi: tööpuudus ning vähene ettevõtlikkus ja teenuste kättesaadavuse vähenemine. Arukate külade tunnusteks on: uute tehnoloogiate kasutusele võtmine; võimekus luua koostöösuhteid; innovaatilised lahendused; ressursside läbimõeldud kasutamine. Koostööd tehakse Austria, Itaalia ja Saksamaaga. Pottery Village rajati 15 aastat tagasi, enne seda ei olnud külas elektrit, vett ega kanalisatsiooni, puudus infrastruktuur. Nüüd juhib Pottery Village’t sihtasutus, kes kirjutab projekte ja kaasab raha. Tänu projektile puudub külas tööpuudus. Iga aasta külastab küla ca 25 000 turisti. Tegevusgrupp toetab palju turismi ja erinevate võrgustike tooteid (õppereiside programm, keraamika töötoad jms).
5.päev, 20. oktoober
Viimasel reisipäeval külastati kohalikku tegevusrühma Wielkie Jeziora Mazurskie esindajatega. Põllumajandusfondi rakendav tegevusgrupp asutati aastal 2006. ja Kalandusfondi rakendav tegevusgrupp loodi aastal 2009. Mõlemad tegevusgrupid tegutsevad ühes ja samas hoones. Tegevuspiirkond jääb kahe järve vahele ja seetõttu on paljud projektid suunatud järvedega seotud investeeringutele. Leader meetmest toetatud projektid on näiteks: külastusteekonnad ja matkarajad üle Pühajärve; kanuude soetamise projekt. Põllumajandusfondi rakendava tegevusgrupi projektid on rahastatud 100%. Kalandusfondi projektide omafinantseering on 5%, mis kaetakse liikmemaksust ja samuti aitab ka kohalik omavalitsus.
Peale tegevusgrupiga tutvumist alustati tagasisõitu Tartusse.
Projekti tulemused: Õppereisil osales 19 isikut Emajõe-Võrtsjärve koostöövõrgustikust.