KOOSTÖÖPROJEKTI 834019000040 TULEMUSARUANNE

Koostööprojekti nimetus:  Islandi Ookeani Klastrit tutvustav õppereis

Koostööpartner: MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu

Koostööprojekti sihtrühm: MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu ja MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu liikmed ning liikmete esindajad (32 inimest)

Koostööprojekti periood: 01.06.–06.06.2022. a

Koostöö sisu: Koostööprojekti  raames korraldati õppereis Islandile.

Koostöö eesmärk ja tegevused:

Koolituse esmane eesmärk oli tutvuda Euroopas ainulaadse Islandi Ookeani Klastri toimimise ja tegevustega, ehk tutvuda kalanduse ja veekeskkonna alaste erinevate aspektide ja koostööga. Esialgu pidi koolitus toimuma 2020. aastal, kuid see jäi Covid-19 tõttu ära, kahjuks seetõttu jäid ära ka osaliselt 2020.a.kokkulepitud tegevused ja koolitused, kuid 2022.a. lepiti kokku (sh ka Maaeluministeeriumi soovitustele tuginedes) järgnevad koolitused:

1.juuni, kolmapäev, saabumine. Koolitused:

15.00 – 16.30 Algalif https://algalif.is/ on juhtiv mikrovetikapõhise astaksantiini ja astaksantiinitoodete tootja. Tutvustati, kuidas valgusmanipulatsiooni abil saadakse mikrovetikatest antioksüdanti astaksantiini, mida kasutatakse toidulisandites ja tervisetoodetes.

18.00-19.00 Koolituskeskus LAX-INN https://lax-inn.is/en/education LAX-INN hariduskeskuse asutas Sigurður Pétursson 2021. aastal ja see on esimene vesiviljeluse hariduskeskus Islandil, mis tutvustab Islandi lõhekasvatuse tootmist, tehnoloogiat ja tooteid.

2.juunil, neljapäev

9.00-11.00 Uurimiskeskus Rannis https://en.rannis.is/ toetab Islandi teadusuuringuid, innovatsiooni, haridust ja kultuuri ning osaleb riikliku teadus- ja tehnoloogiapoliitika ettevalmistamisel ja elluviimisel. Rannis haldab teaduse, innovatsiooni, hariduse ja kultuurivaldkonna fonde ning uurimisprogramme ning koordineerib Islandi osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös (Horisont jmt).

11.15-13.00 Teadusasutus Matis https://matis.is/en/ on valitsusele kuuluv mittetulunduslik toiduainete ja biotehnoloogia teadus-arendusasutus, mis tegeleb biomajanduse väärtusloome ning poliitika ja infrastruktuuri arendamisega. Põhjalikumalt tutvustati kalade geneetilist uurimist ja selle kasulikkusest kalavarude määramisel. Islandi kvootide süsteemi tutvustus

Sõit Hafnarfjördurisse, linnaga tutvumine.

15.00-17.00 Mere- ja magevee uurimisinstituut Hafrannsóknastofnun – MFRI https://www.hafogvatn.is/en viib läbi erinevaid mere- ja mageveeuuringuid ning annab ministeeriumile teaduslikku nõu mere- ja mageveeressursside ning keskkonnaalaste uuringute põhjal. Peamised uurimisprioriteedid on mere- ja mageveeökosüsteemide uuringud, peamiste kalavarude säästev kasutamine, ökosüsteemipõhine lähenemisviis kalavarude majandamisele, kalapüügitehnoloogia ning merepõhja ja elupaikade kaardistamine.

3.juuni, reede

9.00-11.30 Reyjkaviki linnaekskursioon, sadamaala ja laevadega tutvumine.

Sõit Hafnarfjördurisse.

13.00-15.30 Isfell Company > Ísfell (isfell.is) on Islandi juhtiv ettevõte kalapüügivahendite teenindamise ja kutselise kalapüügi tarvikute, tõsteseadmete jne müügi valdkonnas. Tutvustus kalapüügivahendite tootmise teaduslikest alustest. Sõit tagasi Reykjavikki.

4.juuni, laupäev

Kuldse ringi väljasõit Islandi kõige tuntumate vaatamisväärsuste juurde. Gamla Laugin https://secretlagoon.is/, Kuldne Kosk Gullfoss https://guidetoiceland.is/travel-iceland/drive/gullfoss, kõigile maailma geisritele nime andnud Geysir  ja Strokkur https://guidetoiceland.is/travel-iceland/drive/geysir, ajalooline parlamendi kokkutuleku paik Thingvellir https://guidetoiceland.is/connect-with-locals/jorunnsg/ingvellir-national-park

5.juuni, pühapäev

8.30 väljasõit Snaelfellsnesi poolsaarele.

11.00-14.00 Bjarnarhöfni haikala töötlemise talu. Grööni hai fermenteerimise-mädandamise protsess ja haikala töötlemise lugu tutvustav muuseum. Grööni hai elutseb ainult arktilistes vetes, kasvab kuni 7 meetri pikkuseks ja liigub keskmise kiirusega 1 km/h. Teadlased on tema kasvutempot arvestades välja arvutanud, et ta võib elada mitmesaja aasta vanuseks.
Grööni hai liha on mürgine, kuna tema uriin ladestub lihasse, kuid tema maksast saadi varaselmal ajal vaalamaksaõlist kvaliteetsemat vedelikku. See oli üks ekspordiartikkel, mida Islandilt välja veeti. Umbes 400 aastat tagasi avastasid nad aga, et kui hailiha liiva sisse matta ja tal seal seista lasta, siis kaovad hailihast mürgid (lagundadatakse bakterite poolt).
Tänapäeval Bjarnarhöfnis enam haisid ei püüta, neile tuuakse kaaspüügina kätte saadud haid. Samuti ei maeta liha enam liiva sisse, vaid fileetükid pannakse paariks kukus puust kastidesse kindla temperatuuri juures seisma, peale seda riputatkse liha veel paariks kukus soolase mereõhu kätte kuivama. Soola ega mingeid muid lisandeid ei tarvitata.
Nii valmib Islandi delikatess – mädandatud-fermenteeritud hailiha, mis on uuringute alusel oma olemuselt vägagi tervislik toit, sisaldades mitmeid kasulikke aineid.

14.00-19.00 Teekond ümber poolsaare: Djupalónssanduri rand, kus saab tutvuda ajaloolise kalurihüti näidisega; kalandusmuuseum; Arnarstapi kaljuformatsioonidega rand, kus pesitsevad suured linnukolooniad.

6.juuni. Kojusõit

Projekti tulemused: kokku osales õppereisil 32 isikut. MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu 16 osalejat ja MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu 16 osalejat. Koostööprojekti tulemused parandavad koostööd ettevõtjate vahel, aitab kaasa uute ideede tekkimisele ja innovaatiliste lahenduste leidmisele, nii kalandusalase kui ka kalandusvälise (turism, kohalik toit, sinimajandus jms) info ning teabe vastastikune vahetus.

Scroll to Top