Õppereis Šveitsi ja Lõuna-Saksamaale 11.-19. juuni 2012.a - Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu

Nagu juba traditsiooniks saanud, käisid Peipsi äärsed kalurid, kalandusettevõtjad ja omavalitsuste esindajad sellelgi aastal õppereisil väljaspool Eestit, et saada kogemusi ja näha, kuidas toimib kalandus mujal Euroopas. Sel aastal oli reisi sihtpaigaks Šveits ja Lõuna-Saksamaa. Õppereisi toetati Euroopa Kalandusfondi rahadega.

Kaks esimest päeva reisist kulus bussisõidule, kolmandal päeval olime jõudnud nii kaugele, et saime oma koolitusprogrammiga algust teha.

Esimene koht, mida külastasime oli Šveitsi suuruselt teise järve, Bodeni järve ääres asuv Sallmann-Fehr kalavõrgutehas, mis on ainuke kalavõrgu valmistamise tehas Šveitsis ja on tegutsenud juba üle 100 aasta. Huvipakkuv oli seal iga nakkevõrgu märgistamine märgisega, mis võimaldab lihtsat ja kiiret kontrolli ja omaniku tuvastamist.

Edasi sõitsime praamiga üle Bodeni Saksamaa poolsesse kaldasse, kus meid võtsid vastu Hagnaus elavad ja tegutsevad kalurid Cornelia & Erwin Heyer. Nemad tutvustasid meile kalapüük Bodeni järvest (seadusandlust, püügivahendeid ja kala töötlemist) ja väikeettevõtjate turustamisvõimalusi – enda ja ka teiste kalapoode. Bodeni järvest püütakse eelkõige siiglasi: kohalik siialiik ja rääbis, lisaks haugi ja vähem forelle, Veel kümme aastat tagasi oli otsene oht, et Bodeni järves kiireneb eutrofeerumise protsess, kuid riikidevahelised meetmed on olukorda tunduvalt parandanud ja järve areng suundub tagasi oligotroofsuse suunas, mis võimaldab siiglaste arvukusel lähiaastatel tõusta.

Järgmisel päeval toimusid koolitused Zürichis ja Uri kantonis Šveitsis. Kõigepealt külastasime Braschler’s Comestibles Import AG kalatööstust, logistikakeskust ja kauplust. See 1992. a asutatud firma on spetsialiseerunud värske kala ja kalatoodete impordile ja töötlemisele. Nende poes oli müügil rikkalikult delikatesse alates kohalikust kalast ja austritest kuni Vaikse ookeani liikideni. Kindlasti ei müüda aga ohustatud kalaliike, nagu näiteks kuldmakrelle ja haruldasemaid hailiike.

Pealelõunal külastasime Uri kantonis asuvat Sileneni kalakasvatust. Seal toimub kalade ettekasvatus mägijärvedesse asustamiseks. Kasvatatakse jõeforelli, vikerforelli ja Kanada päritolu lõhet. Samas piirkonnas külastasime ka Göscheneralp järve – see on 1800 m kõrgusel asuv tehisjärv, kus toimub ka kalapüük ning Göscheneni hüdroelektrijaama. Järv on paisutatud kohaliku hüdroelektrijaama tarbeks ja selle tamm on 155m kõrge ja 540 m pikk.

Reede hommikuks olime jõudnud Šveitsi suurima, Genfi järve, äärde. Linnakeses nimega Villeneuve ootas meid varahommikul paat, mis viis meid vaatama, kuidas kohalikud kutselised kalurid järvel tegutsevad. Kadiskatega püütakse ahvenat ja karpkalalisi, eelkõige särge, kuid viimaseid toituks ei kasutata ja nad hävitatakse põletamise teel. See oli ka ehe näide turismiettevõtjate koostööst kaluritega. Hiljem oli soovijatel võimalus püüda kala Genfi järve kaldalt, mille jaoks meile väljastati ka load. Harrastuspüüdjad võivad püüda ahvenat, haugi, artika paaliat, siiglasi. Kohustuslik on kalakaart, millele märgitakse liikide kaupa, mida püüti. Kõigile püügikalade liikidele on kehtestatud alammõõt, päevane püügikogus ja keeluaeg.

Edasi suundusime kutselise kaluri Christophe Liechti väikeettevõtte kalatöötlemise ja turustamise võimalusi vaatama, kus saime ka kohalikku toodangut maitsta.

Laupäeval, 16. juunil toimus koolitus Neuchateli ja Bieli järve ääres. Esmalt külastasime Bernard Wolfi Chevroux´s. Tutvusime kalapüügi, kokkuostu ja töötlemise ning turustamise võimalustega Neuchateli järve ääres. Külastasime ka Chevroux sadamat, mis on nii kala- ja turismisadam ja on koduks 1300 alusele.

Bieli järve ääres olid meie vastuvõtjateks Hugo ja Gerold Pilloud. Kohtumine mitme põlvkonna kaluritega oli tõeliselt põnev ning meeste küsimused ei tahtnud kuidagi lõppeda.

Pühapäeval külastasime Zugi järve ääres Zugi linnas asuvat kalastusmuuseumi. Siin on pika ajaloolise traditsiooniga kalapüük ja kantoni tasemel rajatud inkubaator-haudemaja, kus kasvatatakse haugi , siiglaste ja paalia ning järveforelli asustusmaterjali Zugi järve jaoks. Zugi järve põhjas on koelmutel olukord halvenenud, sest piirkonna inimasustuse mõjul on suurenenud fosforikontsentratsioon nii põhjalähedases veekihis kui ka põhjasetteis ning kohati puudub seal ka hapnik. Seetõttu on oluline aidata kaasa ja rikastada kalastikku täiendavate noorkalade asustamisega. Zugis leiutati ka tuntud Weissi pudel, milles kalade mari haudub (Zuggerglass).

Pealelõunal asusime juba tagasiteele kodu poole ning teel olles külastasime Bodeni äärset Lindau sadamat – Marina Meichle und Mohr.

Reisi kahel viimasel päeval, et sõit väga igavaks ei läheks, toimusid teel arutelud ja SWOT analüüsi koostamine Peipsi kalanduspiirkonna kohta aastateks 2014-2020.

Kersti Oja, PKAK tegevjuht

Teet Krause, TÜ Mereinstituut, ihtüoloog

Pildid:

Reisiseltskond:

Sallman-Fehr võrgutehas