Peipsi kalanduspiirkond 2014. aasta kevadel

2014. aasta kevad on olnud Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogule (PKAK) külastajaterohke. Märtsi alguses käisid meil külas esindajad Liivi Lahe Kalanduskogust Pärnumaalt. Kokku saime Räpinas, kus külastasime Räpina loomemaja ja sadamat ning käisime vaatamas ettevõtet TÜ Salo-Kala. Edasi sõitsime Mehikoormasse, kus vaatasime Meeksi vallavalitsuse ehitatavat sadamat, OÜ Empreste mitmekesistamise suunalt saadud toetusi ning saime degusteerida OÜ Latika kulinaariatooteid, mis meeldisid külalistele väga. Külastasime ka Varnja kalasadamat ja kõrvalasuvat turismisadamat.  Päev lõppes  PKAK tegevjuhi Kersti Oja ettekandega Peipsi kalanduspiirkonna projektidest ja tegevustest. Leiti palju ühiseid mõtteid, kuidas Eesti rannakalandust järgmisel programmperioodil edendada.

Järgmisel päeval oli õppereisist osavõtjatel võimalus minna karakatitsatega Peipsi järve jääle traditsioonilist talvepüüki vaatama ning külastati Sassukvere ja Omedu sadamaid. Olid kaks huvitavat päeva, kus sai muljeid vahetatud ning loodetavasti jäid ka külalised rahule.

Esta Tamm, Liivi Lahe kalanduskogu MTÜ tegevjuht: „Pärnu ja Peipsi kalanduse tegevuspiirkonnad on erinevad, kui arvestada paiknemisega, samas on probleemid ühised- lossimiskohad olid amortiseerunud, lossimisvahendid kas puudusid või olid nii moraalselt kui füüsiliselt vananenud, toorme hind on madal –  see kõik aga mõjutab rannakaluri sotsiaalmajanduslikku heaolu. Käisime Peipsi ääres visiidil ka 2009.a. ja hea oli nüüd teistkordsel külastusel näha, mis on saanud sealsetest lossimiskohtadest ja rannaküladest. Hea on, et rannakaluritel on võimalus taotleda vahendeid lisaks kalanduse arendamisele ka oma tegevuse mitmekesistamiseks. Tihti aitab mitmekesistamine üle elada püügist eemaloleva perioodi.

Piirkond on edukalt suutnud ellu viia programmperioodi võimalused ja nagu oli näha ka õhtusest seminarist, siis on piirkonna strateegia on täitnud oma eesmärgid, kindlasti on veel palju ideid, mis vajavad ellu viimist järgmisel perioodil.

Kahe tegevuspiirkonna tihe koostöö erinevatel tasanditel on andnud vastastikku häid kogemusi ja tundmuse, et mõeldakse sarnaselt rannakalanduse tulevikust.“

14.-15. mail külastasid Peipsi piirkonda neljaliikmeline esindus Tornedaleni kalanduspiirkonnast Põhja Rootsist, piirkonnast, mida külastasime eelmise aasta augustikuus ka oma õppereisil.  Nende peamine huvi oli meie kui piiriäärse piirkonna koostöö Venemaaga, mida nad arutasid nii PKAK juhatuse esimehe Urmas Pirgi kui ka Väino Vainoga TÜ Eesti mereinstituudist. Järgmisel päeval külastasid nad Räpina sadamat, mis on saanud toetust lisaks Euroopa Kalandusfondist ka Eesti, Läti ja Venemaa vahelisest piiriülese koostöö programmist, samuti Leader ja KIK vahenditest. Käisime ka vaatamas EKF toetust saanud Mehikoorma ja Varnja sadamaid. Rootslased jäid nähtu- ja kuulduga väga rahule ning arutasime ka mõtet ühistest koostööprojektidest tulevikus.

21. mail võtsime vastu 35 liikmelise grupi Poola kalureid Kołobrzegi piirkonnast – kuna halbade ilma- ja teeolude tõttu oli nende päevaplaan sassi löödud ja nad jõudsid piirkonda suhteliselt hilja, jäi nende päev Peipsi ääres lühikeseks, kuid siiski jõudsime nendega külastada Mustveed ja sealset National Geographicu kollast akent, Kasepääl asuvat Peipsi Järve Elu Tuba, MTÜ Dimari sadamat Omedus ning Sassukvere ja Kallaste sadamaid.

Kuna käimas on Peipsi Kalanduspiirkonna uue strateegia ettevalmistus, mis näeb ette ka suuremat koostööd kalanduspiirkondade vahel nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil, siis on iga uus tutvus meie jaoks teretulnud ja loodetavasti loovad sellised külaskäigud aluse pikemaajalisele partnerlusele erinevate kalanduspiirkondade vahel.

20. mail pidas Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu oma järjekordset üldkoosolekut: kinnitati 2013. a majandusaasta aruanne ja põhikirja muudatused, valiti uus juhatus. Kuna eelnevast juhatusest olid kaks liiget omal soovil kolmeaastase tegutsemisaja jooksul lahkunud, ja juhatus tegutses viieliikmelisena, siis üheks ettepanekuks oli, et uus juhatus valitaks seitsmeliikmeline. Juba ametis olnud viis juhatuse liiget Urmas Pirk, Priit Saksing, Fjodor Plešankov, Teet Helm ja Margus Narusing andsid oma nõusoleku juhatuses jätkamiseks ning ka üldkoosolekul ei olnud selle kohta vastuväiteid, kuna juhatus on oma tööga suurepäraselt hakkama saanud. Lisaks oli enne üldkoosolekut laekunud ettepanekud uute juhatuse liikmete osas, kelleks olid Jõgevamaalt Andri Plato ja Taavi Vogt Ida-Virumaalt, kes ka ennast üldkoosolekule tutvustasid. Üldkoosolek kinnitas uue juhatuse seitsmeliikmelisena.

Koosoleku lõpus arutleti ka uue Euroopa Kalandus- ja Merendusfondi 2014-2020 teemadel. Praeguseks on teada, et tegevussuunad jäävad kalanduspiirkondadele sarnaseks eelneva perioodiga. Nendeks on kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine, kalandusettevõtjatele otseturustamise ja mitmekesistamise tegevussuund, kogukonna juhitud kohaliku arengustrateegiate rakendamine, sh. rannapiirkondade sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi edendamine, koolitused ja koostöö kalanduspiirkondade vahel. Uue tegevusena lisandub kalade koelmukohtade ja rändeteede taastamine.

Juulikuus on plaanis viia läbi piirkondlikud ümarlauad, kus loodame kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja elanike mitmekülgset sisendit strateegia koostamiseks.  Täpsem Info ajalehes Peipsirannik ja kodulehel pkak.ee

Kersti Oja

PKAK tegevjuht

kersti@pkak.ee

Tel. 57404945

Scroll to Top