Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust
Uudised

11. taotlusvoor

Prindi PDF

 31. augustist 2012 hakkab MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu vastu võtma projektitoetuse taotlusi.

Projektitoetuse taotlusi saab esitada 31. augustist – 07. septembrini 2012 tööpäevadel kella 10.00 – 15.00 MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (PKAK) büroos, aadressil Sõpruse 149, Kasepää vald, Jõgevamaa, 49503.

Projektitoetuste taotlused tuleb esitada allkirjastatult kahes eksemplaris paberkandjal (köidetult) ja ühes eksemplaris digitaalsel andmekandjal (PKAK poolt digitaalseks salvestamiseks). Posti ja e-maili teel esitatud Taotlusi vastu ei võeta.

2012.a. projektitaotlusi võetakse vastu järgmistes „Peipsi kalanduspiirkonna strateegia 2009-2013” tegevussuundades ja maakondades:

  • Otseturustamine (Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa)
  • Kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine (Tartumaa, Põlvamaa)
  • Tegevuste mitmekesistamine (Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa)
  •  Koolitustegevus (Põlvamaa).

Projektitaotlused võtab vastu MTÜ PKAK tegevjuht.

Projektid peavad vastama MTÜ PKAK strateegiale (kätte saadav http://pkak.ee/index.php/dokumendid) ja Põllumajandusministri 24. aprilli 2008. a määruses nr 38 poolt esitatud nõuetele, mis sätestab taotlejale esitatavad nõuded, toetuse määrad, kulude abikõlbulikkuse, projektivormid, projekti elluviimise tingimused jne.

Projektide elluviimisel tuleb järgida Põllumajandusministri 24. aprilli 2008. a määruses nr 38 esitatud nõudeid ja riigihankeseadust.

 2012.a. väljakuulutatud taotlusvoorude projekte hindavad maakondlikud hindamiskomisjonid, kuhu  kuuluvad:

1. juhatuse esimees,

2. vastava tegevussuuna spetsialist, et ära hoida liigne erinevus sarnaste projektide hindamisel erinevate maakondade vahel,

3. vastavat maakonda esindav juhatuse liige,

4. 4 konkreetse maakonna esindajat.

Projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid tegevussuundade lõikes on hindamiskomisjonile projektitaotluste hindamise ja paremusjärjestuse moodustamise aluseks (hindamiskriteeriumid on toodud välja Peipsi kalanduspiirkonna strateegias, mille leiab http://pkak.ee/index.php/dokumendid/)

Tegevjuhil on õigus nõuda taotlejalt lisadokumente ja selgitusi taotluses esitatud andmete selgitamiseks või täpsustamiseks.

Tegevjuht esitab taotluste nimekirja koos fikseeritud puudustega hindamiskomisjonile. Kõik hindamiskomisjoni liikmed täidavad enne komisjoni koosolekut hindamislehe. Koosolekul arutatakse projektitaotlused ja neile antud punktid läbi. Lisatakse ühisotsusena antavad punktid. Hindamiskomisjon teeb otsuse projektikonkursi käigus laekunud projektide paremusjärjestuse osas. Hindamiskomisjoni otsusest tehakse avalikustamisele minev koond, milles ei kajastu hindamiskomisjoni iga üksikliikme poolt antud punktid, mis tagab hindamise anonüümsuse.

Hindepunktide arv moodustub hindamiskomisjon liikmete poolt antud punktide summa jagamisel hindamisest osavõtnud liikmete arvuga ja ühisotsusena antavate punktide summana. Kui projekt saab ühe hindamiskriteeriumi raames komisjonilt 4 või rohkem nullpunkti siis projektitaotlus ei kvalifitseeru. Projektitaotluse rahastamisotsuseks on vaja saada vähemalt pooled punktid (27 punkti) projektivooru maksimumpunktidest.

Hindepunktid moodustuvad:

  • komisjoniliikme punktide keskmine, max – 39 punkti;
  • komisjoni ühisotsus, max - 14 punkt.
  • Kokku võimalik saada max – 53 punkti.

Komisjoni poolt ühiselt antava punktid tulenevad konkreetse projektivooru projektitaotluste võrdlusest, järgnevate kriteeriumite alusel:

  • äriidee sobivust turu-tingimustele -7 punkti;
  • hinnakujundust ja hinna-poliitikat turu-tingimuste kontekstis; turundus ja tootearendus-põhimõtete olemasolu ja nende rakendatavust- 7 punkti.

Võrdsete hindepunktide puhul antakse eelistus:

  • lühemat aega tegutsenud ettevõtjale, kui on olnud tunduv areng tegevuses (kuid mitte alla 3.aastat toiminud ettevõttele);
  • ühistööle;
  • jätkusuutlikkusele;
  • uusi töökohti loovale.

Otsus paremusjärjestuse osas edastatakse koos kõigi projektitaotlustega, sh need projektitaotlused, mis said hindamisel minimaalsest punktisummast vähem punkte, kinnitamiseks juhatusele juhul, kui taotletav summa ei ületa 63 911,66 eurot. Kui taotletav summa ületab 63 911,66 eurot, siis edastatakse projektid kinnitamiseks tegevusgrupi üldkoosolekule.
Pärast kinnitamist esitab tegevusgrupp projektitaotlused koos projektide paremusjärjestusega, sh projektid, mis said hindamisel minimaalsest punktisummast vähem punkte, PRIA-le koos Põllumajandusministri määruse 24.04.2008. a nr 38 § 20 lõige 1 nimetatud dokumentidega.

PRIA menetleb projektitaotlusi Põllumajandusministri määruses nr 38 (24.aprill 2008) nimetatud korras.

Kersti Oja

MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu tegevjuht

www.pkak.ee

57404945

See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Peale 10. taotlusvooru on 2012. aasta projektitaotluste eelarve alljärgnev:

11. voor Sadamad Otseturustamine Turism Mitmekesistamine Koolitus
Ida-Virumaa 0 795 0 0 0
Jõgevamaa 0 7931 0 3931 0
Tartumaa 0 0 16580 16166 0
Põlvamaa 0 9277 43182 25631 1384

 

Õppereis Šveitsi ja Lõuna-Saksamaale 11.-19. juuni 2012.a

Prindi PDF


Nagu juba traditsiooniks saanud, käisid Peipsi äärsed kalurid, kalandusettevõtjad ja omavalitsuste esindajad sellelgi aastal õppereisil väljaspool Eestit, et saada kogemusi ja näha, kuidas toimib kalandus mujal Euroopas. Sel aastal oli reisi sihtpaigaks Šveits ja Lõuna-Saksamaa. Õppereisi toetati Euroopa Kalandusfondi rahadega.

Kaks esimest päeva reisist kulus bussisõidule, kolmandal päeval olime jõudnud nii kaugele, et saime oma koolitusprogrammiga algust teha.

Esimene koht, mida külastasime oli Šveitsi suuruselt teise järve, Bodeni järve ääres asuv Sallmann-Fehr kalavõrgutehas, mis on ainuke kalavõrgu valmistamise tehas Šveitsis ja on tegutsenud juba üle 100 aasta. Huvipakkuv oli seal iga nakkevõrgu märgistamine märgisega, mis võimaldab lihtsat ja kiiret kontrolli ja omaniku tuvastamist.

Edasi sõitsime praamiga üle Bodeni Saksamaa poolsesse kaldasse, kus meid võtsid vastu Hagnaus elavad ja tegutsevad kalurid Cornelia & Erwin Heyer. Nemad tutvustasid meile kalapüük Bodeni järvest (seadusandlust, püügivahendeid ja kala töötlemist) ja väikeettevõtjate turustamisvõimalusi – enda ja ka teiste kalapoode. Bodeni järvest püütakse eelkõige siiglasi: kohalik siialiik ja rääbis, lisaks haugi ja vähem forelle, Veel kümme aastat tagasi oli otsene oht, et Bodeni järves kiireneb eutrofeerumise protsess, kuid riikidevahelised meetmed on olukorda tunduvalt parandanud ja järve areng suundub tagasi oligotroofsuse suunas, mis võimaldab siiglaste arvukusel lähiaastatel tõusta.

Järgmisel päeval toimusid koolitused Zürichis ja Uri kantonis Šveitsis. Kõigepealt külastasime Braschler’s Comestibles Import AG kalatööstust, logistikakeskust ja kauplust. See 1992. a asutatud firma  on spetsialiseerunud värske kala ja kalatoodete impordile ja töötlemisele. Nende poes oli müügil rikkalikult delikatesse alates kohalikust kalast ja  austritest kuni Vaikse ookeani liikideni. Kindlasti ei müüda aga ohustatud kalaliike, nagu näiteks kuldmakrelle ja haruldasemaid hailiike.

Pealelõunal külastasime Uri kantonis asuvat Sileneni kalakasvatust. Seal toimub kalade ettekasvatus mägijärvedesse asustamiseks. Kasvatatakse  jõeforelli, vikerforelli ja Kanada päritolu lõhet. Samas piirkonnas külastasime ka Göscheneralp järve – see on 1800 m kõrgusel asuv tehisjärv, kus toimub ka kalapüük ning Göscheneni hüdroelektrijaama. Järv on paisutatud kohaliku hüdroelektrijaama tarbeks ja selle tamm on 155m kõrge ja 540 m pikk.

Reede hommikuks olime jõudnud Šveitsi suurima, Genfi järve, äärde. Linnakeses nimega Villeneuve ootas meid varahommikul paat, mis viis meid vaatama, kuidas kohalikud kutselised kalurid järvel tegutsevad. Kadiskatega püütakse ahvenat ja karpkalalisi, eelkõige särge, kuid viimaseid toituks ei kasutata ja nad hävitatakse põletamise teel. See oli ka ehe näide turismiettevõtjate koostööst kaluritega. Hiljem oli soovijatel võimalus püüda kala Genfi järve kaldalt, mille jaoks meile väljastati ka load. Harrastuspüüdjad võivad püüda ahvenat, haugi, artika paaliat, siiglasi. Kohustuslik on kalakaart, millele märgitakse liikide kaupa, mida püüti. Kõigile püügikalade liikidele on kehtestatud alammõõt, päevane püügikogus ja keeluaeg.

Edasi suundusime kutselise kaluri Christophe Liechti väikeettevõtte kalatöötlemise ja turustamise võimalusi vaatama, kus saime ka kohalikku toodangut maitsta.

Laupäeval, 16. juunil toimus koolitus Neuchateli ja Bieli järve ääres. Esmalt külastasime Bernard Wolfi Chevroux´s. Tutvusime kalapüügi, kokkuostu ja töötlemise ning turustamise võimalustega Neuchateli järve ääres. Külastasime ka Chevroux sadamat, mis on nii kala- ja turismisadam ja on koduks 1300 alusele.

Bieli järve ääres olid meie vastuvõtjateks Hugo ja Gerold Pilloud. Kohtumine mitme põlvkonna kaluritega oli tõeliselt põnev ning meeste küsimused ei tahtnud kuidagi lõppeda.

Pühapäeval külastasime Zugi järve ääres Zugi linnas asuvat kalastusmuuseumi. Siin on pika ajaloolise traditsiooniga kalapüük ja kantoni tasemel rajatud inkubaator-haudemaja, kus kasvatatakse haugi , siiglaste ja paalia ning järveforelli asustusmaterjali Zugi järve jaoks. Zugi järve põhjas on koelmutel olukord halvenenud, sest piirkonna inimasustuse mõjul on suurenenud fosforikontsentratsioon nii põhjalähedases veekihis kui ka põhjasetteis ning kohati puudub seal ka hapnik. Seetõttu on oluline aidata kaasa ja rikastada kalastikku täiendavate noorkalade asustamisega. Zugis leiutati ka tuntud Weissi pudel, milles kalade mari haudub (Zuggerglass).

Pealelõunal asusime juba tagasiteele kodu poole ning teel olles külastasime Bodeni äärset Lindau sadamat - Marina Meichle und Mohr.

Reisi kahel viimasel päeval, et sõit väga igavaks ei läheks, toimusid  teel arutelud ja SWOT analüüsi koostamine Peipsi kalanduspiirkonna kohta aastateks 2014-2020.

Kersti Oja, PKAK tegevjuht

Teet Krause, TÜ Mereinstituut, ihtüoloog


Pildid:
Reisiseltskond
Sallman-Fehr võrgutehas 1. pilt2. pilt3. pilt, 4. pilt
Külaskäik Heyerite juurde 1. pilt, 2. pilt, 3. pilt
Meichle kalapood 1. pilt2. pilt
Braschles Compestibles Import AG 1. pilt2. pilt
Sileneni kalakasvatus 1. pilt2. pilt, Göscheneralp
Genfi järv 1. pilt2. pilt3. pilt, 4. pilt,  5. pilt
Christophe Liechti külastus 1. pilt, 2. pilt, 3. pilt, 4. pilt, 5. pilt
Bernard Wolf külastus 1. pilt, 2. pilt, 3. pilt
Chevroux sadam 1. pilt, 2. pilt, 3. pilt, 4. pilt, 5. pilt
Hugo ja Gerould Pilloud 1. pilt, 2. pilt, 3. pilt, 4. pilt, 5. pilt, 6. pilt
Zugi kalastusmuuseum 1. pilt, 2. pilt, 3. pilt, 4. pilt, 5. pilt, 6. pilt
Lindau sadam 1. pilt, 2. pilt, 3. pilt, 4. pilt, 5. pilt





 

Avati koduleht www.visitpeipsi.com

Prindi PDF
Valminud (kuid pidevalt täiustamisel) on Peipsimaad tutvustav koduleht www.visitpeipsi.com kus võib leida üritusi ja võimalusi, mida piirkond pakub. Infot on Vasknarvast Pihkva järveni.
Meeldivat Peipsimaa avastamist kõigile!

 

Üldkoosolek

Prindi PDF

MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu üldkoosolek

toimub 31.mail 2012 kell 13.00

Kasepää rahvamajas, Sõpruse 105, Kasepää küla, Jõgevamaa

 

Päevakord:

1.    Juhatuse otsuste tutvustamine.

2.    Alla 63911,66 euro suuruste projektide tutvustamine.

3.    2011.a majandusaasta aruanne.

4.    2011.a revisjonikomisjoni aruanne.

5.    2011.a majandusaasta aruande kinnitamine.

 

Lisainfo tel: 57404945

Kersti Oja

PKAK tegevjuht

Majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
Revisjonikomisjoni akt
 

28 Peipsi kalalaeva saavad jälgimisseadme

Prindi PDF
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustas toetada Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu projektitaotlust "Kalalaevade täiendamine jälgimisseadmetega Peipsi-Lämmi-Pihkva järvel kalavarude kasutamise kontrollimiseks".
Vajadus selleks tulenes Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni valitsuste vahel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö 4. mail 1994. aastal sõlmitud kokkuleppe alusel moodustatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni XXXIII istungil 14.-18. novembril 2011, kus lepiti kokku, et  1. septembriks 2012 peavad olema jälgimisseadmetega varustatud kõik Peipsi-Pihkva järvel kalapüügiga tegelevad laevad, mille pardal on mutnikupüügil kasutatavad seadmed, sealhulgas veovints. 
Jälgimist kalalevade üle hakkab teostama Keskkonnainspektsioon.


Link ERR uudisele
 

Juhatuse esimees puhkusel

Prindi PDF
12.04. - 09.05.2012 viibib PKAK juhatuse esimees Urmas Pirk korralisel puhkusel. Juhatuse esimehe puhkuse ajal on tema asendajaks juhatuse liikmed:
12.04.-30.04.2012 - juhatuse liige Jüri Morozov
01.05.-09.05.2012 - juhatuse liige Fjodor Plešankov


 

Kümnes taotlusvoor

Prindi PDF
 23. märtsist 2012 hakkab MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu vastu võtma projektitoetuse taotlusi.

Projektitoetuse taotlusi saab esitada 23. märtsist30. märtsini 2012 tööpäevadel kella 10.00 – 15.00 MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (PKAK) büroos, aadressil Sõpruse 149, Kasepää vald, Jõgevamaa, 49503.

Projektitoetuste taotlused tuleb esitada allkirjastatult kahes eksemplaris paberkandjal (köidetult) ja ühes eksemplaris digitaalsel andmekandjal (PKAK poolt digitaalseks salvestamiseks). Posti ja e-maili teel esitatud Taotlusi vastu ei võeta.

201
2.a. projektitaotlusi võetakse vastu järgmistes „Peipsi kalanduspiirkonna strateegia 2009-2013” tegevussuundades ja maakondades:

  • Kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine (Ida-Virumaa, Tartumaa)
  • Otseturustamine (Ida-Virumaa, Põlvamaa)
  • Kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine (Tartumaa, Põlvamaa)
  • Tegevuste mitmekesistamine (Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa)
  •  Koolitustegevus (Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa).

Projektitaotlused võtab vastu MTÜ PKAK tegevjuht.

Projektid peavad vastama MTÜ PKAK strateegiale (kätte saadav http://pkak.ee/index.php/dokumendid) ja Põllumajandusministri 24. aprilli 2008. a määruses nr 38 poolt esitatud nõuetele, mis sätestab taotlejale esitatavad nõuded, toetuse määrad, kulude abikõlbulikkuse, projektivormid, projekti elluviimise tingimused jne.

Projektide elluviimisel tuleb järgida Põllumajandusministri 24. aprilli 2008. a määruses nr 38 esitatud nõudeid ja riigihankeseadust.

 2012.a. väljakuulutatud taotlusvoorude projekte hindavad maakondlikud hindamiskomisjonid, kuhu  kuuluvad:

1. juhatuse esimees,

2. vastava tegevussuuna spetsialist, et ära hoida liigne erinevus sarnaste projektide hindamisel erinevate maakondade vahel,

3. vastavat maakonda esindav juhatuse liige,

4. 4 konkreetse maakonna esindajat.

Projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid tegevussuundade lõikes on hindamiskomisjonile projektitaotluste hindamise ja paremusjärjestuse moodustamise aluseks. (hindamiskriteeriumid on toodud välja Peipsi kalanduspiirkonna strateegias, mille leiab http://pkak.ee/index.php/dokumendid/)

Tegevjuhil on õigus nõuda taotlejalt lisadokumente ja selgitusi taotluses esitatud andmete selgitamiseks või täpsustamiseks.

Tegevjuht esitab taotluste nimekirja koos fikseeritud puudustega hindamiskomisjonile. Kõik hindamiskomisjoni liikmed täidavad enne komisjoni koosolekut hindamislehe. Koosolekul arutatakse projektitaotlused ja neile antud punktid läbi. Lisatakse ühisotsusena antavad punktid. Hindamiskomisjon teeb otsuse projektikonkursi käigus laekunud projektide paremusjärjestuse osas. Hindamiskomisjoni otsusest tehakse avalikustamisele minev koond, milles ei kajastu hindamiskomisjoni iga üksikliikme poolt antud punktid, mis tagab hindamise anonüümsuse.

Hindepunktide arv moodustub hindamiskomisjon liikmete poolt antud punktide summa jagamisel hindamisest osavõtnud liikmete arvuga ja ühisotsusena antavate punktide summana. Kui projekt saab ühe hindamiskriteeriumi raames komisjonilt 4 või rohkem nullpunkti siis projektitaotlus ei kvalifitseeru. Projektitaotluse rahastamisotsuseks on vaja saada vähemalt pooled punktid (27 punkti) projektivooru maksimumpunktidest.

Hindepunktid moodustuvad:

  • komisjoniliikme punktide keskmine, max – 39 punkti;
  • komisjoni ühisotsus, max - 14 punkt.
  • Kokku võimalik saada max – 53 punkti.

Komisjoni poolt ühiselt antava punktid tulenevad konkreetse projektivooru projektitaotluste võrdlusest, järgnevate kriteeriumite alusel:

  • äriidee sobivust turu-tingimustele -7 punkti;
  • hinnakujundust ja hinna-poliitikat turu-tingimuste kontekstis; turundus ja tootearendus-põhimõtete olemasolu ja nende rakendatavust- 7 punkti.

Võrdsete hindepunktide puhul antakse eelistus:

  • lühemat aega tegutsenud ettevõtjale, kui on olnud tunduv areng tegevuses (kuid mitte alla 3.aastat toiminud ettevõttele);
  • ühistööle;
  • jätkusuutlikkusele;
  • uusi töökohti loovale.

 Otsus paremusjärjestuse osas edastatakse koos kõigi projektitaotlustega, sh need projektitaotlused, mis said hindamisel minimaalsest punktisummast vähem punkte, kinnitamiseks juhatusele juhul, kui taotletav summa ei ületa 63 911,66 eurot. Kui taotletav summa ületab 63 911,66 eurot, siis edastatakse projektid kinnitamiseks tegevusgrupi üldkoosolekule.
Pärast kinnitamist esitab tegevusgrupp projektitaotlused koos projektide paremusjärjestusega, sh projektid, mis said hindamisel minimaalsest punktisummast vähem punkte, PRIA-le koos Põllumajandusministri määruse 24.04.2008. a nr 38 § 20 lõige 1 nimetatud dokumentidega.

PRIA menetleb projektitaotlusi Põllumajandusministri määruses nr 38 (24.aprill 2008) nimetatud korras.

Kersti Oja

MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu tegevjuht

www.pkak.ee

57404945

kersti@pkak.ee

 
Peale 9. taotlusvooru on 2012. aasta projektitaotluste eelarve alljärgnev
:

10. voor Sadamad Otseturustamine Turism Mitmekesistamine Koolitus
Ida-Virumaa 1604 5277 0 0 2284
Jõgevamaa 0 0 0 12401 2888
Tartumaa 4140 0 29410 16166 0
Põlvamaa 0 51190 43182 25631 8423

 

Üldkoosolek

Prindi PDF
 01.  märtsil 2012 kell 13.00 toimub MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu üldkoosolek Kasepää rahvamajas, Sõpruse 105, Kasepää küla, Jõgevamaa

 Päevakord:

1.      Juhatuse otsuste tutvustamine.

2.      Alla 63911,66 euro suuruste projektide tutvustamine.

3.      Üle 63911,66 euro suuruste projektitaotluste kinnitamine.


Lisainfo tel: 57 404 945, Kersti Oja

 

Peipsimaa turismi arendamine

Prindi PDF
31. jaanuaril 2012.a kell 13.00-15.30 toimus Kadrinas, Pala vallas, Jõgevamaal Peipsimaa turismi tutvustav infopäev, kus Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi kalanduspiirkonnaga kattuvad LEADER tegevusgruppide tegevjuhid ja Peipsimaa koordinaator Kaja Allilender tutvustasid oma turismi alast arendustegevust Peipsi piirkonna omavalitsusjuhtidele. Omavalitsusjuhtidest sai sõna Saare vallavanem Jüri Morozov, kes tutvustas Vooremaa Geopargi ideed.
Kokkusaamise lõpetas ühine arutelu leidmaks võimalusi turismialase koostöö parendamiseks ja läbiviimiseks.
 
Ettekanded:
Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu 
Tartumaa Arendusselts
Jõgevamaa Koostöökoda
Kaja Allilender

Pildid (fotograaf F. Maspanov):
Pilt 1
Pilt 2
Pilt 3
Pilt 4
Pilt 5
Pilt 6
Pilt 7

ERR kajastus



 

Üheksas taotlusvoor

Prindi PDF

06. jaanuarist 2012 hakkab MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu vastu võtma projektitoetuse taotlusi. 

Projektitoetuse taotlusi saab esitada 06. jaanuarist – 13. jaanuarini 2012 tööpäevadel kella 10.00 – 15.00 MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (PKAK) büroos, aadressil Sõpruse 149, Kasepää vald, Jõgevamaa, 49503.

Projektitoetuste taotlused tuleb esitada allkirjastatult kahes eksemplaris paberkandjal (köidetult) ja ühes eksemplaris digitaalsel andmekandjal (PKAK poolt digitaalseks salvestamiseks). Posti ja e-maili teel esitatud Taotlusi vastu ei võeta.  

2012.a. projektitaotlusi võetakse vastu järgmistes „Peipsi kalanduspiirkonna strateegia 2009-2013” tegevussuundades ja maakondades:

  • Kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine (Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa)
  • Otseturustamine (Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa)
  • Kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine (Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa)
  • Tegevuste mitmekesistamine (Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa)
  • Koolitustegevus (Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa)

Projektitaotlused võtab vastu MTÜ PKAK tegevjuht.
Projektid peavad vastama MTÜ PKAK strateegiale (kätte saadav http://pkak.ee/index.php/dokumendid) ja Põllumajandusministri 24. aprilli 2008. a määruses nr 38 poolt esitatud nõuetele, mis sätestab taotlejale esitatavad nõuded, toetuse määrad, kulude abikõlbulikkuse, projektivormid, projekti elluviimise tingimused jne.
Projektide elluviimisel tuleb järgida Põllumajandusministri 24. aprilli 2008. a määruses nr 38 esitatud nõudeid ja riigihankeseadust.

2012.a. väljakuulutatud taotlusvoorude projekte hindavad maakondlikud hindamiskomisjonid, kuhu kuuluvad:
1. juhatuse esimees,
2. vastava tegevussuuna spetsialist, et ära hoida liigne erinevus sarnaste projektide hindamisel
erinevate maakondade vahel,
3. vastavat maakonda esindav juhatuse liige,
4. 4 konkreetse maakonna esindajat (esindada tohib ühte maakonda). 

Projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid tegevussuundade lõikes on hindamiskomisjonile projektitaotluste hindamise ja paremusjärjestuse moodustamise aluseks. (hindamiskriteeriumid on toodud välja Peipsi kalanduspiirkonna strateegias, mille leiab http://pkak.ee/index.php/dokumendid/). Tegevjuhil on õigus nõuda taotlejalt lisadokumente ja selgitusi taotluses esitatud andmete selgitamiseks või täpsustamiseks.

Tegevjuht esitab taotluste nimekirja koos fikseeritud puudustega hindamiskomisjonile. Kõik hindamiskomisjoni liikmed täidavad enne komisjoni koosolekut hindamislehe. Koosolekul arutatakse projektitaotlused ja neile antud punktid läbi. Lisatakse ühisotsusena antavad punktid. Hindamiskomisjon teeb otsuse projektikonkursi käigus laekunud projektide paremusjärjestuse osas. Hindamiskomisjoni otsusest tehakse avalikustamisele minev koond, milles ei kajastu hindamiskomisjoni iga üksikliikme poolt antud punktid, mis tagab hindamise anonüümsuse.
Hindepunktide arv moodustub hindamiskomisjon liikmete poolt antud punktide summa jagamisel hindamisest osavõtnud liikmete arvuga ja ühisotsusena antavate punktide summana. Kui projekt saab ühe hindamiskriteeriumi raames komisjonilt 4 või rohkem nullpunkti siis projektitaotlus ei kvalifitseeru. Projektitaotluse rahastamisotsuseks on vaja saada vähemalt pooled punktid (27 punkti) projektivooru maksimumpunktidest.

Hindepunktid moodustuvad:
komisjoniliikme punktide keskmine, max - 39 punkti;
komisjoni ühisotsus, max - 14 punkt.
Kokku võimalik saada max - 53 punkti
Komisjoni poolt uhiselt antava punktid tulenevad konkreetse projektivooru projektitaotluste võrdlusest, järgnevate kriteeriumite alusel:
äriidee sobivust turu-tingimustele -7 punkti;
hinnakujundust ja hinna-poliitikat turu-tingimuste kontekstis; turundus ja tootearenduspõhimõtete olemasolu ja nende rakendatavust- 7 punkti.
Võrdsete hindepunktide puhul antakse eelistus:
lühemat aega tegutsenud ettevõtjale, kui on olnud tunduv areng tegevuses (kuid mitte alla 3.aastat toiminud ettevõttele);
ühistööle;
jätkusuutlikkusele;
uusi töökohti loovale.

Otsus paremusjärjestuse osas edastatakse koos kõigi projektitaotlustega, sh need projektitaotlused, mis said hindamisel minimaalsest punktisummast vähem punkte, kinnitamiseks juhatusele juhul, kui taotletav summa ei ületa 63 911,66 eurot . Kui taotletav summa ületab 63 911,66 eurot, siis edastatakse projektid kinnitamiseks tegevusgrupi üldkoosolekule.
Pärast kinnitamist esitab tegevusgrupp projektitaotlused koos projektide paremusjärjestusega, sh projektid, mis said hindamisel minimaalsest punktisummast vähem punkte, PRIA-le koos Põllumajandusministri määruse 24.04.2008. a nr 38 § 20 lõige 1 nimetatud dokumentidega.
PRIA menetleb projektitaotlusi Põllumajandusministri määruses nr 38 (24.aprill 2008) nimetatud korras.

Kersti Oja
MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu tegevjuht
www.pkak.ee
57404945
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

 

 

 


JPAGE_CURRENT_OF_TOTAL

Viimane uudis

Peipsi ääres toimub avatud kalasadamate päev Kolkja, Varnja ja Räpina sadamates.

Info: https://www.agri.ee/et/avatud-kalasadamate-paev-2018#programmid

Räpina sadama programm