Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu

  • Suurenda kirja suurust
  • Vaikimisi kirja suurus
  • Vähenda kirja suurust
Uudised

Juhatuse esimees puhkusel

Prindi PDF
10.12.2012 - 07.01.2013 viibib PKAK juhatuse esimees Urmas Pirk korralisel puhkusel. Juhatuse esimehe puhkuse ajal on tema asendajaks juhatuse liige Jüri Morozov.
 

Projektitoetuste taotluste vastuvõtt

Prindi PDF

04. jaanuarist 2013 hakkab MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu vastu võtma projektitoetuse taotlusi.

Projektitoetuse taotlusi saab esitada 04. jaanuarist11. jaanuarini 2013 tööpäevadel kella 10.00 – 15.00 MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (PKAK) büroos, aadressil Sõpruse 149, Kasepää vald, Jõgevamaa, 49503.

Projektitoetuste taotlused tuleb esitada allkirjastatult kahes eksemplaris paberkandjal (köidetult) ja ühes eksemplaris digitaalsel andmekandjal (PKAK poolt digitaalseks salvestamiseks). Posti ja e-maili teel esitatud Taotlusi vastu ei võeta.

201
3.a. projektitaotlusi võetakse vastu järgmistes „Peipsi kalanduspiirkonna strateegia 2009-2013” tegevussuundades ja maakondades:

  • Kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine (Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa)
  • Otseturustamine (Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa)
  • Kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine (Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa)
  • Tegevuste mitmekesistamine (Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa)

·  Koolitustegevus (Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa)

Projektitaotlused võtab vastu MTÜ PKAK tegevjuht.

Projektid peavad vastama MTÜ PKAK strateegiale (kätte saadav http://pkak.ee/index.php/dokumendid) ja Põllumajandusministri 24. aprilli 2008. a määruses nr 38 poolt esitatud nõuetele, mis sätestab taotlejale esitatavad nõuded, toetuse määrad, kulude abikõlbulikkuse, projektivormid, projekti elluviimise tingimused jne.

Projektide elluviimisel tuleb järgida Põllumajandusministri 24. aprilli 2008. a määruses nr 38 esitatud nõudeid ja riigihankeseadust.

 

2013.a. väljakuulutatud taotlusvoorude projekte hindavad maakondlikud hindamiskomisjonid, kuhu  kuuluvad:

1. juhatuse esimees,

2. vastava tegevussuuna spetsialist, et ära hoida liigne erinevus sarnaste projektide hindamisel erinevate maakondade vahel,

3. vastavat maakonda esindav juhatuse liige,

4. 4 konkreetse maakonna esindajat.

Projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid tegevussuundade lõikes on hindamiskomisjonile projektitaotluste hindamise ja paremusjärjestuse moodustamise aluseks. (hindamiskriteeriumid on toodud välja Peipsi kalanduspiirkonna strateegias, mille leiab http://pkak.ee/index.php/dokumendid/)

Tegevjuhil on õigus nõuda taotlejalt lisadokumente ja selgitusi taotluses esitatud andmete selgitamiseks või täpsustamiseks.

Tegevjuht esitab taotluste nimekirja koos fikseeritud puudustega hindamiskomisjonile. Kõik hindamiskomisjoni liikmed täidavad enne komisjoni koosolekut hindamislehe. Koosolekul arutatakse projektitaotlused ja neile antud punktid läbi. Lisatakse ühisotsusena antavad punktid. Hindamiskomisjon teeb otsuse projektikonkursi käigus laekunud projektide paremusjärjestuse osas. Hindamiskomisjoni otsusest tehakse avalikustamisele minev koond, milles ei kajastu hindamiskomisjoni iga üksikliikme poolt antud punktid, mis tagab hindamise anonüümsuse.

 

Hindepunktide arv moodustub hindamiskomisjon liikmete poolt antud punktide summa jagamisel hindamisest osavõtnud liikmete arvuga ja ühisotsusena antavate punktide summana. Kui projekt saab ühe hindamiskriteeriumi raames komisjonilt 4 või rohkem nullpunkti siis projektitaotlus ei kvalifitseeru. Projektitaotluse rahastamisotsuseks on vaja saada vähemalt pooled punktid (27 punkti) projektivooru maksimumpunktidest.

Hindepunktid moodustuvad:

  • komisjoniliikme punktide keskmine, max – 39 punkti;
  • komisjoni ühisotsus, max - 14 punkt.
  • Kokku võimalik saada max – 53 punkti.

Komisjoni poolt ühiselt antava punktid tulenevad konkreetse projektivooru projektitaotluste võrdlusest, järgnevate kriteeriumite alusel:

  • äriidee sobivust turu-tingimustele -7 punkti;
  • hinnakujundust ja hinna-poliitikat turu-tingimuste kontekstis; turundus ja tootearendus-põhimõtete olemasolu ja nende rakendatavust- 7 punkti.

Võrdsete hindepunktide puhul antakse eelistus:

  • lühemat aega tegutsenud ettevõtjale, kui on olnud tunduv areng tegevuses (kuid mitte alla 3.aastat toiminud ettevõttele);
  • ühistööle;
  • jätkusuutlikkusele;
  • uusi töökohti loovale.

 

Otsus paremusjärjestuse osas edastatakse koos kõigi projektitaotlustega, sh need projektitaotlused, mis said hindamisel minimaalsest punktisummast vähem punkte, kinnitamiseks juhatusele juhul, kui taotletav summa ei ületa 63 911,66 eurot. Kui taotletav summa ületab 63 911,66 eurot, siis edastatakse projektid kinnitamiseks tegevusgrupi üldkoosolekule.

Pärast kinnitamist esitab tegevusgrupp projektitaotlused koos projektide paremusjärjestusega, sh projektid, mis said hindamisel minimaalsest punktisummast vähem punkte, PRIA-le koos Põllumajandusministri määruse 24.04.2008. a nr 38 § 20 lõige 1 nimetatud dokumentidega.

 

PRIA menetleb projektitaotlusi Põllumajandusministri määruses nr 38 (24.aprill 2008) nimetatud korras.

Kersti Oja

MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu tegevjuht

www.pkak.ee

57404945

kersti@pkak.ee

2013. aasta projektitoetuste eelarve

  Sadamad Otseturustamine       Turism Mitmekesistamine       Koolitus     Kokku
Ida- Virumaa 103706 17382 92634 9146 5336 228204
Jõgevamaa 101033 14066 75162 8474 6882 205617
Tartumaa 107354 12476 90965 16010 6361 233167
Põlvamaa 23352 11476 84350 22520 5356 147055
Kokku 335446 55401 343111 56150 23936 814043

 

Üldkoosolek 04.12.2012

Prindi PDF

MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu üldkoosolek

toimub 04.detsembril 2012 kell 13.00

Kasepää rahvamajas, Sõpruse 105, Kasepää küla, Jõgevamaa

 

Päevakord:

 

1.    2013. a rakenduskava tegevusgrupi eelarve ja projektitoetuse eelarve kinnitamine

 

2013.a. projektitaotlusi võetakse vastu järgmistes „Peipsi kalanduspiirkonna strateegia 2009-2013” tegevussuundades:

  • Kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine
  • Otseturustamine
  • Kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine
  • Tegevuste mitmekesistamine
  •  Koolitustegevus

2.    Jooksvad küsimused

 

3.   Juhatuse liikme tagasikutsumine (päevakorrapunkt lisatud 06.11.2012 üldkoosoleku otsusega)

Lisainfo:
Kersti Oja
E-mail: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
Tel: 57404945

PKAK tegevusgrupi eelarve 2013.a
Kulukoht     EKF   PKAK KOKKU
PERSONALIKULUD 1.1.1 45743   45743
ÜLDKULU 1.1.2. 11788 156 11944
BÜROOKULUD 1.1.3 915 973 1888
TEAVITUSKULU 1.1.4. 1752 1033 2785
Ekspertkulud 1.2.1. 880 1886 2766
Koolituskulu 1.2.2. 154 2192 2346
Välisreisid 1.3.1. 1082   1082
Reserv   120 120
KOKKU 62314 6360 68674

Projektitaotluste eelarve 2013.a
  Sadamad Otseturustamine       Turism Mitmekesistamine       Koolitus     Kokku
Ida- Virumaa 103706 17382 92634 9146 5336 228204
Jõgevamaa 101033 14066 75162 8474 6882 205617
Tartumaa 107354 12476 90965 16010 6361 233167
Põlvamaa 23352 11476 84350 22520 5356 147055
Kokku 335446 55401 343111 56150 23936 814043


 

Üldkoosolek

Prindi PDF

MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu üldkoosolek

toimub 06.novembril 2012 kell 13.00

Kasepää rahvamajas, Sõpruse 105, Kasepää küla, Jõgevamaa

Päevakord:

1.    Juhatuse otsuste tutvustamine

2.    Alla 63911,66 euro suuruste projektide tutvustamine

3.    Euroopa Kalandusfondi rahastuse saanud sadamate kasutamine

4.    2013. a rakenduskava arutelu

5.    Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 SWOT analüüsi tutvustus

6.    Jooksvad küsimused

Lisainfo tel: 57404945

Kersti Oja

PKAK tegevjuht

 
2013. a töögraafik

 

Külastajad Peipsi kalanduspiirkonnas 2012. a suvel

Prindi PDF

2012. aasta suvi oli Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogule eriti tihe suvi külastajate poolest. Juulis käisid meil külas kalurid ja ettevõtjad Hiiumaalt. Nad saabusid 12. juuli õhtul, veetsid öö Kauksis ja hommikul tegime neile ekskursiooni mööda Peipsi kallast. Nägemiseni jätsime nendega 13. juuli õhtupoolikul  Varnjas, kus nad suundusid iseseisvalt juba lõunapoole. Järgmisel päeval  Võõpsu Kalameestepäeval saime hiidlastega jälle kokku ning samuti tegi  Räpina vallavanem Teet Helm neile ekskursiooni  Räpina sadamas, mille I etapi avamine toimus samal päeval.

Juuli lõpus ja augusti alguses külastas meid FARNETi (Üleeuroopaline Kalandusvõrgustik) esindaja Brüsselist, Gilles van de Walle. Tema huviks oli tutvuda meie piirkonnas läbiviidud projektidega, kohtuda nii kalurite kui PKAK juhatuse liikmetega ja saada kokku üldist pilti meie piirkonna elust. Gillesile väga meeldis meie inimeste ettevõtlikkus ja nii mitmelgi korral imestas ta, kas kohalikud inimesed üldse magavad ka, seda just kalurite puhul, kes käivad lisaks veel täiskohaga tööl ja tegelevad lisaks veel turismiettevõtlusega.

17. augustil külastasid meid grupp Soomest, tegu oli sealse Kesk- ja Põhja-Soome järvede kalanduspiirkonna kalurite ja kalandusettevõtjatega. Nendega külastasime ja vaatasime piirkonna projektinäidiseid Varnjast kuni Vasknarvani. Kuna järgmisel aastal soovime ka ise minna külastama Soome kalanduspiirkondi, siis sai nende tegevjuhiga juba esmased kokkulepped selles suhtes sõlmitud ja saime kinnituse, et meie kalurid on nende piirkonda väga oodatud.

24.-26. augustil külastasid meid Saaremaa kalanduspiirkonna kalurid, kes said külastada 25. augustil  toimunud Lüübnitsa ja Kallaste kala- ja sibulalaatasid, lisaks käisime Peipsi rannal õhtul vaatamas muinastulede öö lõkete süütamist. Saarlastele meeldis väga see, mida nad siin nägid ja leiti, et meie piirkonnalt on palju õppida, seda just ühistöö osas.

28. augustil korraldasime konverentsi 50-le Poola viie erineva kalanduspiirkonna kaluritele ja ettevõtjatele. Konverentsi käigus tutvustasime Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu ülesehitus, läbiviidud tegevusi, rahastuse saanud projekte. Arutelu käigus selgus, et meil on palju ühist, aga samas ka erinevusi Eesti ja Poola tegevusgruppide töös. Poolakad leidsid, et Peipsi järvest võiks tulevikus kindlasti saada turismimagnet Poola kalastusturistidele.

Sellega pole aga selleks aastaks veel külastused lõppenud, nimelt soovivad septembri lõpus tulla piirkonda külastama Eesti Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna töötajad ja 24. oktoobril soovib tulla veel üks Poola kalanduse tegevusgrupp meid külastama. Ning kuna ka meile on huvitav kohtuda inimestega teistest piirkondadest ning on hea luua uusi kontakte, siis ootame kõiki piirkonna külastajaid siia heameelega!

Kersti Oja
PKAK tegevjuht

 

11. taotlusvoor

Prindi PDF

 31. augustist 2012 hakkab MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu vastu võtma projektitoetuse taotlusi.

Projektitoetuse taotlusi saab esitada 31. augustist – 07. septembrini 2012 tööpäevadel kella 10.00 – 15.00 MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (PKAK) büroos, aadressil Sõpruse 149, Kasepää vald, Jõgevamaa, 49503.

Projektitoetuste taotlused tuleb esitada allkirjastatult kahes eksemplaris paberkandjal (köidetult) ja ühes eksemplaris digitaalsel andmekandjal (PKAK poolt digitaalseks salvestamiseks). Posti ja e-maili teel esitatud Taotlusi vastu ei võeta.

2012.a. projektitaotlusi võetakse vastu järgmistes „Peipsi kalanduspiirkonna strateegia 2009-2013” tegevussuundades ja maakondades:

  • Otseturustamine (Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa)
  • Kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine (Tartumaa, Põlvamaa)
  • Tegevuste mitmekesistamine (Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa)
  •  Koolitustegevus (Põlvamaa).

Projektitaotlused võtab vastu MTÜ PKAK tegevjuht.

Projektid peavad vastama MTÜ PKAK strateegiale (kätte saadav http://pkak.ee/index.php/dokumendid) ja Põllumajandusministri 24. aprilli 2008. a määruses nr 38 poolt esitatud nõuetele, mis sätestab taotlejale esitatavad nõuded, toetuse määrad, kulude abikõlbulikkuse, projektivormid, projekti elluviimise tingimused jne.

Projektide elluviimisel tuleb järgida Põllumajandusministri 24. aprilli 2008. a määruses nr 38 esitatud nõudeid ja riigihankeseadust.

 2012.a. väljakuulutatud taotlusvoorude projekte hindavad maakondlikud hindamiskomisjonid, kuhu  kuuluvad:

1. juhatuse esimees,

2. vastava tegevussuuna spetsialist, et ära hoida liigne erinevus sarnaste projektide hindamisel erinevate maakondade vahel,

3. vastavat maakonda esindav juhatuse liige,

4. 4 konkreetse maakonna esindajat.

Projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid tegevussuundade lõikes on hindamiskomisjonile projektitaotluste hindamise ja paremusjärjestuse moodustamise aluseks (hindamiskriteeriumid on toodud välja Peipsi kalanduspiirkonna strateegias, mille leiab http://pkak.ee/index.php/dokumendid/)

Tegevjuhil on õigus nõuda taotlejalt lisadokumente ja selgitusi taotluses esitatud andmete selgitamiseks või täpsustamiseks.

Tegevjuht esitab taotluste nimekirja koos fikseeritud puudustega hindamiskomisjonile. Kõik hindamiskomisjoni liikmed täidavad enne komisjoni koosolekut hindamislehe. Koosolekul arutatakse projektitaotlused ja neile antud punktid läbi. Lisatakse ühisotsusena antavad punktid. Hindamiskomisjon teeb otsuse projektikonkursi käigus laekunud projektide paremusjärjestuse osas. Hindamiskomisjoni otsusest tehakse avalikustamisele minev koond, milles ei kajastu hindamiskomisjoni iga üksikliikme poolt antud punktid, mis tagab hindamise anonüümsuse.

Hindepunktide arv moodustub hindamiskomisjon liikmete poolt antud punktide summa jagamisel hindamisest osavõtnud liikmete arvuga ja ühisotsusena antavate punktide summana. Kui projekt saab ühe hindamiskriteeriumi raames komisjonilt 4 või rohkem nullpunkti siis projektitaotlus ei kvalifitseeru. Projektitaotluse rahastamisotsuseks on vaja saada vähemalt pooled punktid (27 punkti) projektivooru maksimumpunktidest.

Hindepunktid moodustuvad:

  • komisjoniliikme punktide keskmine, max – 39 punkti;
  • komisjoni ühisotsus, max - 14 punkt.
  • Kokku võimalik saada max – 53 punkti.

Komisjoni poolt ühiselt antava punktid tulenevad konkreetse projektivooru projektitaotluste võrdlusest, järgnevate kriteeriumite alusel:

  • äriidee sobivust turu-tingimustele -7 punkti;
  • hinnakujundust ja hinna-poliitikat turu-tingimuste kontekstis; turundus ja tootearendus-põhimõtete olemasolu ja nende rakendatavust- 7 punkti.

Võrdsete hindepunktide puhul antakse eelistus:

  • lühemat aega tegutsenud ettevõtjale, kui on olnud tunduv areng tegevuses (kuid mitte alla 3.aastat toiminud ettevõttele);
  • ühistööle;
  • jätkusuutlikkusele;
  • uusi töökohti loovale.

Otsus paremusjärjestuse osas edastatakse koos kõigi projektitaotlustega, sh need projektitaotlused, mis said hindamisel minimaalsest punktisummast vähem punkte, kinnitamiseks juhatusele juhul, kui taotletav summa ei ületa 63 911,66 eurot. Kui taotletav summa ületab 63 911,66 eurot, siis edastatakse projektid kinnitamiseks tegevusgrupi üldkoosolekule.
Pärast kinnitamist esitab tegevusgrupp projektitaotlused koos projektide paremusjärjestusega, sh projektid, mis said hindamisel minimaalsest punktisummast vähem punkte, PRIA-le koos Põllumajandusministri määruse 24.04.2008. a nr 38 § 20 lõige 1 nimetatud dokumentidega.

PRIA menetleb projektitaotlusi Põllumajandusministri määruses nr 38 (24.aprill 2008) nimetatud korras.

Kersti Oja

MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu tegevjuht

www.pkak.ee

57404945

See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Peale 10. taotlusvooru on 2012. aasta projektitaotluste eelarve alljärgnev:

11. voor Sadamad Otseturustamine Turism Mitmekesistamine Koolitus
Ida-Virumaa 0 795 0 0 0
Jõgevamaa 0 7931 0 3931 0
Tartumaa 0 0 16580 16166 0
Põlvamaa 0 9277 43182 25631 1384

 

Õppereis Šveitsi ja Lõuna-Saksamaale 11.-19. juuni 2012.a

Prindi PDF


Nagu juba traditsiooniks saanud, käisid Peipsi äärsed kalurid, kalandusettevõtjad ja omavalitsuste esindajad sellelgi aastal õppereisil väljaspool Eestit, et saada kogemusi ja näha, kuidas toimib kalandus mujal Euroopas. Sel aastal oli reisi sihtpaigaks Šveits ja Lõuna-Saksamaa. Õppereisi toetati Euroopa Kalandusfondi rahadega.

Kaks esimest päeva reisist kulus bussisõidule, kolmandal päeval olime jõudnud nii kaugele, et saime oma koolitusprogrammiga algust teha.

Esimene koht, mida külastasime oli Šveitsi suuruselt teise järve, Bodeni järve ääres asuv Sallmann-Fehr kalavõrgutehas, mis on ainuke kalavõrgu valmistamise tehas Šveitsis ja on tegutsenud juba üle 100 aasta. Huvipakkuv oli seal iga nakkevõrgu märgistamine märgisega, mis võimaldab lihtsat ja kiiret kontrolli ja omaniku tuvastamist.

Edasi sõitsime praamiga üle Bodeni Saksamaa poolsesse kaldasse, kus meid võtsid vastu Hagnaus elavad ja tegutsevad kalurid Cornelia & Erwin Heyer. Nemad tutvustasid meile kalapüük Bodeni järvest (seadusandlust, püügivahendeid ja kala töötlemist) ja väikeettevõtjate turustamisvõimalusi – enda ja ka teiste kalapoode. Bodeni järvest püütakse eelkõige siiglasi: kohalik siialiik ja rääbis, lisaks haugi ja vähem forelle, Veel kümme aastat tagasi oli otsene oht, et Bodeni järves kiireneb eutrofeerumise protsess, kuid riikidevahelised meetmed on olukorda tunduvalt parandanud ja järve areng suundub tagasi oligotroofsuse suunas, mis võimaldab siiglaste arvukusel lähiaastatel tõusta.

Järgmisel päeval toimusid koolitused Zürichis ja Uri kantonis Šveitsis. Kõigepealt külastasime Braschler’s Comestibles Import AG kalatööstust, logistikakeskust ja kauplust. See 1992. a asutatud firma  on spetsialiseerunud värske kala ja kalatoodete impordile ja töötlemisele. Nende poes oli müügil rikkalikult delikatesse alates kohalikust kalast ja  austritest kuni Vaikse ookeani liikideni. Kindlasti ei müüda aga ohustatud kalaliike, nagu näiteks kuldmakrelle ja haruldasemaid hailiike.

Pealelõunal külastasime Uri kantonis asuvat Sileneni kalakasvatust. Seal toimub kalade ettekasvatus mägijärvedesse asustamiseks. Kasvatatakse  jõeforelli, vikerforelli ja Kanada päritolu lõhet. Samas piirkonnas külastasime ka Göscheneralp järve – see on 1800 m kõrgusel asuv tehisjärv, kus toimub ka kalapüük ning Göscheneni hüdroelektrijaama. Järv on paisutatud kohaliku hüdroelektrijaama tarbeks ja selle tamm on 155m kõrge ja 540 m pikk.

Reede hommikuks olime jõudnud Šveitsi suurima, Genfi järve, äärde. Linnakeses nimega Villeneuve ootas meid varahommikul paat, mis viis meid vaatama, kuidas kohalikud kutselised kalurid järvel tegutsevad. Kadiskatega püütakse ahvenat ja karpkalalisi, eelkõige särge, kuid viimaseid toituks ei kasutata ja nad hävitatakse põletamise teel. See oli ka ehe näide turismiettevõtjate koostööst kaluritega. Hiljem oli soovijatel võimalus püüda kala Genfi järve kaldalt, mille jaoks meile väljastati ka load. Harrastuspüüdjad võivad püüda ahvenat, haugi, artika paaliat, siiglasi. Kohustuslik on kalakaart, millele märgitakse liikide kaupa, mida püüti. Kõigile püügikalade liikidele on kehtestatud alammõõt, päevane püügikogus ja keeluaeg.

Edasi suundusime kutselise kaluri Christophe Liechti väikeettevõtte kalatöötlemise ja turustamise võimalusi vaatama, kus saime ka kohalikku toodangut maitsta.

Laupäeval, 16. juunil toimus koolitus Neuchateli ja Bieli järve ääres. Esmalt külastasime Bernard Wolfi Chevroux´s. Tutvusime kalapüügi, kokkuostu ja töötlemise ning turustamise võimalustega Neuchateli järve ääres. Külastasime ka Chevroux sadamat, mis on nii kala- ja turismisadam ja on koduks 1300 alusele.

Bieli järve ääres olid meie vastuvõtjateks Hugo ja Gerold Pilloud. Kohtumine mitme põlvkonna kaluritega oli tõeliselt põnev ning meeste küsimused ei tahtnud kuidagi lõppeda.

Pühapäeval külastasime Zugi järve ääres Zugi linnas asuvat kalastusmuuseumi. Siin on pika ajaloolise traditsiooniga kalapüük ja kantoni tasemel rajatud inkubaator-haudemaja, kus kasvatatakse haugi , siiglaste ja paalia ning järveforelli asustusmaterjali Zugi järve jaoks. Zugi järve põhjas on koelmutel olukord halvenenud, sest piirkonna inimasustuse mõjul on suurenenud fosforikontsentratsioon nii põhjalähedases veekihis kui ka põhjasetteis ning kohati puudub seal ka hapnik. Seetõttu on oluline aidata kaasa ja rikastada kalastikku täiendavate noorkalade asustamisega. Zugis leiutati ka tuntud Weissi pudel, milles kalade mari haudub (Zuggerglass).

Pealelõunal asusime juba tagasiteele kodu poole ning teel olles külastasime Bodeni äärset Lindau sadamat - Marina Meichle und Mohr.

Reisi kahel viimasel päeval, et sõit väga igavaks ei läheks, toimusid  teel arutelud ja SWOT analüüsi koostamine Peipsi kalanduspiirkonna kohta aastateks 2014-2020.

Kersti Oja, PKAK tegevjuht

Teet Krause, TÜ Mereinstituut, ihtüoloog


Pildid:
Reisiseltskond
Sallman-Fehr võrgutehas 1. pilt2. pilt3. pilt, 4. pilt
Külaskäik Heyerite juurde 1. pilt, 2. pilt, 3. pilt
Meichle kalapood 1. pilt2. pilt
Braschles Compestibles Import AG 1. pilt2. pilt
Sileneni kalakasvatus 1. pilt2. pilt, Göscheneralp
Genfi järv 1. pilt2. pilt3. pilt, 4. pilt,  5. pilt
Christophe Liechti külastus 1. pilt, 2. pilt, 3. pilt, 4. pilt, 5. pilt
Bernard Wolf külastus 1. pilt, 2. pilt, 3. pilt
Chevroux sadam 1. pilt, 2. pilt, 3. pilt, 4. pilt, 5. pilt
Hugo ja Gerould Pilloud 1. pilt, 2. pilt, 3. pilt, 4. pilt, 5. pilt, 6. pilt
Zugi kalastusmuuseum 1. pilt, 2. pilt, 3. pilt, 4. pilt, 5. pilt, 6. pilt
Lindau sadam 1. pilt, 2. pilt, 3. pilt, 4. pilt, 5. pilt





 

Avati koduleht www.visitpeipsi.com

Prindi PDF
Valminud (kuid pidevalt täiustamisel) on Peipsimaad tutvustav koduleht www.visitpeipsi.com kus võib leida üritusi ja võimalusi, mida piirkond pakub. Infot on Vasknarvast Pihkva järveni.
Meeldivat Peipsimaa avastamist kõigile!

 

Üldkoosolek

Prindi PDF

MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu üldkoosolek

toimub 31.mail 2012 kell 13.00

Kasepää rahvamajas, Sõpruse 105, Kasepää küla, Jõgevamaa

 

Päevakord:

1.    Juhatuse otsuste tutvustamine.

2.    Alla 63911,66 euro suuruste projektide tutvustamine.

3.    2011.a majandusaasta aruanne.

4.    2011.a revisjonikomisjoni aruanne.

5.    2011.a majandusaasta aruande kinnitamine.

 

Lisainfo tel: 57404945

Kersti Oja

PKAK tegevjuht

Majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
Revisjonikomisjoni akt
 

28 Peipsi kalalaeva saavad jälgimisseadme

Prindi PDF
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustas toetada Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu projektitaotlust "Kalalaevade täiendamine jälgimisseadmetega Peipsi-Lämmi-Pihkva järvel kalavarude kasutamise kontrollimiseks".
Vajadus selleks tulenes Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni valitsuste vahel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö 4. mail 1994. aastal sõlmitud kokkuleppe alusel moodustatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni XXXIII istungil 14.-18. novembril 2011, kus lepiti kokku, et  1. septembriks 2012 peavad olema jälgimisseadmetega varustatud kõik Peipsi-Pihkva järvel kalapüügiga tegelevad laevad, mille pardal on mutnikupüügil kasutatavad seadmed, sealhulgas veovints. 
Jälgimist kalalevade üle hakkab teostama Keskkonnainspektsioon.


Link ERR uudisele
 


JPAGE_CURRENT_OF_TOTAL

Viimane uudis

MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu koostöös MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi ja MTÜ Liivi Lahe Kalanduskoguga korraldavad Pariisis toidumessi (SIAL Paris) ja Normandia kalanduspiirkonna külastuse perioodil 22.10. – 28.10.2018.

Kuna kohtade arv külastuse osavõtjatele on piiratud, siis asutusest/ettevõttest saab osaleda vaid üks inimene, registreeritakse kirjalikult saadetud registreerimise kiiruse alusel ning eelisjärjekorras on ettevõtjad, kes tegelevad toidu-/kalatöötlemisega või plaanivad seda tegema hakata (selle kohta palume esitada lühike selgitus registreerimise juures).

Registreerimine toimub kuni 01. augustini 2018.a. aadressile pkak@pkak.ee

Tegemist on koostööprojektiga, kus osalejatel tuleb tasuda 20% omaosalust (ca 300 eurot)

Täpsem info Urmas Pirk, tel: +372 51 75 583